Vanasti ärgades päike paistis silma
Tuli tuletada meelde mis päev on
Alati lubas ta ilusat ilma
Isegi koer kaevab üles oma konti
Jalutan ja mõtlen
Mis plaanid mul tulevikus
Mõnda ideed kõhklen
Aga näen mis toimus minevikus
Kahtlen oma elus olekus
Tundub nagu peegel maailmas ennast tajuks
Kui seda mineviku poleks
Ei teaks ma mis oleks põhjuseks südame valuks
Armastus, see on meie südame südame õnn ja ka selle õnnetus
Leida see hea naine
Kes jääb su kõrvale kõigis asjades mis juhtub
Või siis nõrgem naine
Kes pistab punuma kui halba ja nukrust suhtesse natuke kuhjub
Sedasi see mehe süda murdub
Kui naine teeb talle nii valu
Lootust enam ei tundu
Ainult murtud südamest
Valu ta talub
Liigese või närvivalu, see paraneb
Südame valu see haavab hinge
Teised valud need taganevad
Kogu kehas koguneb pinge
Talumatu piin siin vahib ja jalutab
Murrab kehas nagu näljane hunt
Kogu keha temast valutab
Olen siin maailmas sellest valust täielik sant
Elu liiga väärtuslik et see lõpetada
Selle mõtetu valu pärast
Silme eest must vahest ja see õpetab
Et vahest tuleb pääseda siit ilmakärast
Kuhugi kus on metsad ja talud
Et saaks mõelda ja leida rahu
Nende valudega
Mida varem ei talund.